(võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977). ülemäärane tegu (supererogatory act) (ld k supererogatus `väljaspool kohuse piire') Tegu, mis ei ole moraaliprintsiipide poolt nõutud, väljub kohustuslikkuse piiridest, ehkki on moraalselt kiiduväärne. Ülemääraseks teoks võib olla nii tegu, mida moraal tavaliselt ei nõua (nt heategevuslik annetamine)
Eetikaotsustused puudub tõeväärtus ning nad väljendavad pigem tundeid, hoiakuid või ettekirjutusi. Non-kognitivismiga seostub tavaliselt avalikuks. Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. antirealism moraalifaktide suhtes: Emotivism (teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne, 9. Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike
annaabi.ee 
