Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon? Kas moraalikeele funktsiooniks on väljendada fakte või on tal loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on mõni teine roll? b) Loogilised küsimused: Moraaliargumentide kehtivuse tingimused? Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus? Kas me saame oma moraaliuskumusi õigustada? Kuidas me küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, saame õigustada oma moraaliuskumusi? c) Ontoloogilised küsimused: Mis mõttes on olemas moraalifaktid? Kas need on samasugused nagu “tavalised faktid?”: “mu ees laual on kohvitass”, “tapmine
vähem. Kui karistusõigus kehtestab vähem, jäävad inimeste kooselusk vajalikud olulised reeglid karistuseta. Kui karistusõigus kehtestab rohkem on oht, et õigust kasutatakse mõnede huvigruppide eetilistte vaadete pealesundimiseks. Õigusnormidest kinnipidamise tagab eelkõige riik oma organite kaudu. Eetikanormidest kinnipidamist järgib eelkõige inimene ise ning see osa ühiskonnast, kuhu inimene kuulub. Tänapäeva moodsa moraaliarutluse eelduseks on liberaalne individualism. St on võetud omaks et üldjuhul on inimese elu tema enda omand. Lex talionis õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Silm, silma, hammas hamba vastu. Surmanuhtluse vastased elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta. Surmanuhtluse pooldajad elu pühaduse austamise vahendiks on hukata need, kes on pühadust rikkunud kedagi tappes. Aktiivne eutanaasia keegi kasutab aktiivseid võtteid nt mürgisüst
annaabi.ee 
