osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Järsküleminek. Sööda tolmavus, riknevus, tera suurus. võõras ümbrus. Sobimatu pidamine tihe paigutus. Vale mikrokliima. Puudulikventilatsioon. Noored kukked. · munajuha on torujas elund mis koosneb 5 erinevast osast. 1. lehter- peatub 20-30 min, toimub väljastaumine. 2. Valguosa- moodustus muna valge 3 tundi. 3. Kitsus- moodustavad koore aluse kesta 1 tund. 4. Emaks- mootustub lubikoor- 20-24 tundi. 5. Tupp- lubikoor kattub õhukese kuivanud limast kilega. · munasarjas on muna rakke 900-3500. Vältimattud stressid. · seotud profülaktiliste abinõude teostamisega. vaksineerimine. Prakeerimine. Desinfitseerimine. · stressi seisundit saab vähendada, suurendades söödas energia ja vitamiini sisaldus. Lihajõudluse näitajad. · eluslinnud. kehamass. Kasvukiirus. Söödaväärindus.
annaabi.ee 
