sõidukõlbuliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljatakilise mootoriga kaherattalise keps-ülekandega sõiduki. Sellest hetkest jäi ainult kukesamm sajandivahetuseni, mil mootorratas läks juba seeriatootmisse. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal (NSU JA Opel), Inglismaal (Matchless), Austrias (Puch), Tsehhoslovakkias (Laurin & Klement) ning seejärel juba mitmes teises riigis. Sedavõrd, kuidas suurenes mootorraste sõidukindlus, hakkas levima ka kiirusepisik. Juba 1897 aastal korraldati võidusõit marsuudil Pariis-Dieppe, kaks aastat hiljem hakati võistlema Saksamaa ja Austria hipodroomidel. Selleks ajaks oli mootorrattaga saavutatud juba kiirus 49 km/h. Hoopis laialdasem oli mootorrattaspordi levik Lääne-Euroopas ja Ameerikas. Tekkisid esimesed rahvusvahelised võistlussuhted ja koos sellega tekkis vajadus ülemaailmse koordineeriva organi järele. 1
liO Gabariidi- ja suunalatern. Esimesi käsutatakse külghaa- gise gabariidi tähistamiseks, teisi koos vilgutusreleega sõidusuuna muutmise signaliseerimiseks. Eesmised gaba- riidi- ja suunatuled peavad olema valged, tagumised gaba- riidituled punased, suunatuled aga oranzid (välja arvatud juhud, kui nad on ühitatud gabariidituledega). Kesklülitis on enamasti ühitatud valgustuse pealüliti ja süütelüliti. Näitena on joonisel 63 kujutatud mootorraste 1/DK ja «Jawa» kesklülitid. Mõlemad lülitid koosnevad plast-alusplaadist, mille alumisel küljel on juhtmeklem- mid, ülemisel (sisemisel) küljel aga liikumatud kontakt- liistafcud. Voolutarvitirühmad lülitatakse sisse liikuva (M£K'il kolmnurkse, «Jawal» kettakujulise) rootorplaadiga, mida surub vastu liikumatuid kontakte kooniline keerd- Joon, 63. Kesklülitid; a -- M>K'i kesklüliti; b -- «Jawa» kesklüliti; l -- plastist alusplaat; 2 --
annaabi.ee 
