tõisemate viperusteta, ning on üks enim teeninud reisilaevu. Hiljem kasutati ka edukalt sõjas meeste vedamiseks. Kiiremaks reisilaevaks mis ookeanit ületab sai laev United States, mis jõudis üle Atlandi ookeani 3 päeva 10 tunni ja 40 minutiga. Hakkasid tekkima tõhusamad ja suuremad mootorlaevad. Vesi on üks vajalikumaid asju inimese elupüsimiseks sellel planeedil. Meri on üks suuremaid kaubavahtus võimalusi ning seda on arendatud sajandeid kiiremaks ja paremaks. Mootorlaevade kui kvalitatiivselt uue laevaliigi tekkimine sai võimalikuks tänu uue, kõigist senikasutatutest ökonoomsema soojus-jõumasina diiselmootori leiutamisele. Tänapäeval ongi enamus ookenitel liikuvatest laevadest diiselmootoritega. Minule endale meeldivad rohkem puidust purjelaevad.
maailmasõda. Maanteede ja eriti kiirteede ehitusega on kõvasti odavnenud paljude kaupade hinnad ja parandanud ka nende kättesaadavust. Raudteele tulid 20.sajandi keskpaiku ja teisel poolel, auruvedurite asemel diisel- või elektrimootoriga lokomotiivid. Parandati rööpaid ja raudteetammi, oluliselt on tõusnud rongide kiirus, kuid põhimõtteliselt murrangut 20.sajand raudteel kaasa ei toonud. Meretranspordis oli suureks muutuseks aurulaevade lõplik taandumine mootorlaevade ees, samuti suurte naftatankerite ilmumine ja konteinervedude süsteemi juurdumine. Uue transpordiliigina tekkis 20.sajandil torutransport, mis vahendab peamiselt gaasi ja naftat. Tänapäeval tuleb kolmandik Euroopa Liidus trabivast naftast ja gaasist Venemaalt, mis paraku tähendab Euroopale julgeolekuriski. Lennumasinad oli sajandi hakul veel täiesti algelised. Esimese lennu üle Atlandi sooritas Charles Lindebergh 1927. aastal. 1930
süsteemiga. Need katlad töötavad seisu ajal tavaliste abikateldena vedelkütusel, sõidu ajal utilisatsioonikateldena. Ehkki aurusüsteem on nende katelde puhul oluliselt lihtsam, kasutatakse seda katlatüüpi suhteliselt harva. Auruparameetrite järgi võib laevakatlaid liigitada madalrõhu-, keskrõhu- ja kõrgrõhukateldeks. Täpseid piire pole ja erinevad allikad võivad pakkuda üksteisest pisut erinevaid numbreid. Madalrõhukatlad on aurukatlad töörõhuga kuni 2 MPa. Mootorlaevade abikateldest ja utilisatsioonikateldest enamik ning eranditult kõik leektorukatlad on madalrõhukatlad. Keskrõhukatlad on katlad töörõhuga 2…3,5 MPa. Mootorlaevadest võivad keskrõhu- katlad olla kasutusel abikateldena suurtel diiseltankeritel. Kõrgsurvekatlad on katlad töörõhuga üle 3,5 MPa. Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused
annaabi.ee 
