1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel. Valgas Jaanikese orus olid kohalikud motoentusiastid täitevkomitee abiga välja ehitanud niivõrd korraliku krossiraja,et 1968. aasta üleliidulised meistrivõistlused otsutati korraldada Valgas. 1970. aastal pandi alus üleliidulistele mootorispordikoolide jõuproovile. 1975. aasta toimus järjekordne NSV Liidu rahvaste spartakiaad.Nõukogude krossiparemikku tabas mingi "Süsteemile" omane tõrge ja välissõite lubati neile vaid episoodiliselt.nii läks üks aasta asjata kaotsi ja edasisi sündmusi silmas pidades oli sellest kahju. 1976. aastast alates hakkasid spordiajakirjanikud valima aasta parimaid tehnikasportlasi. 1978. aastal tõusis krossivaimustus Eestis veelgi.Valmis uusi radasid ja kasvas võistluste arv
2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest Esialgu tuli aga leppida sellega, milleks momendil võimelised oldi. 1970 aasta üleliidulisel tehnikaspordialade spartakiaadil tõi Eesti ainsa medali Luule Tull teise kohaga naiste klassis. Esikümnesse pääses vaid Elmet Varblane 9.kohaga suure kuubatuuriga masinaklassis. Tagajärjeks oli Eesti Koondise 11.koht. Nii kehva tulemust polnud meie motokrossikoondis veel saanud. Sel aastal pandi ka alus üleliidulistele mootorispordikoolide ühisele jõukatsumisele. Meie noored polnud veel võimelised võistlema ühtlaselt tervikliku võistkonnaga, pealegi oli harjumatu ka korraldajate idee liita võistlustulemustele ka püssilaskmises saavutatud punktid. Individuaalselt sai esikoha omaaegse nimeka motosportlase poeg, nüüd treerina töötava Jaan Küünemäe poeg Arvo. Paremaid tulemusi saadi 1971.aasta NSV liidu meistrivõistlustel kus A.Küünemäe võitis noortekonkurentsis
annaabi.ee 
