dünaamiline – η magnetiline Mahuline Struktuuriline Löögiline ting- (näit Engleri kraadid) eri- (SUS, SFS jt) Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate detailidekulumine, mootoriõli puhul mootori käivitamise kergus, kolvirõngaste tihendamise kvaliteet, õlikulu jm. Suure viskoossusega määrdeõlidel on halb soojusjuhtivus ja suurhõõrdetakistus Sellest tulenevalt püütakse iga mootorimargi jaoks valida võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja minimaalne kulumine. Määrdeõlide stabiilsus Määrdeõli omadust võimalikult vähe muutuda nimetatakse stabiilsuseks. Määrdeõlide puhul on tähtis, et nad võimalikult kaua oma esialgsed omadused säilitaksid. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Määrdeõlide keemiline
vahelisse ringkanalisse ja sealt nõelklapi rõhukambrisse . Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure surve all pihusti düüsidesse ,kust ta väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse. 2 Pihustamise algusrõhku reguleeritakse nõelklapi vedru eelpingusega ja see võib olla iga mootorimargi pihustil erinev, vahemikus. Pihustusprotsess lõpeb KKP aktiivkäigu lõppemisega, millega rõhk kütuse kõrgsurvetorus järsult langeb. Rõhk langeb ka pihusti nõelklapi rõhukambris ja nõelklapp sulgub. 3 Nõelklapp peab tagama pihustitäieliku tiheduse.( ei teki tilka ) Tihenduspindade kvaliteedist oleneb suurel määral pihustamise, seega ka mootori töö kvaliteet. 4Kütuse rõhutõusu kiirus enne pihustamist ja pihustamise käigus oleneb KKP