Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne; lahustibensiinid: kasutamiseks kummi, laki, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.
tingimused: *hoidmine hermeetilises taaras * võimalikult madalal ja vähemuutuval temperatuuril *parim on maa-alustes hoidlates või uute konstruktsioonidega hoidlates nn ujuvate katustega hoidlate. Keemiline stabiilsus: hindab mootoribensiinide võimet säilitada kemokoostis muutuseta. Mõned mootoribensiinide komponendid, peamiselt alkeenid ja mõned areenid, kalduvad kergesti oksüdeeruma õhuhapniku mõjul ning polümeriseeruma. Tekivad vaigud. Suure hulga vaikude korral langevad nad mootoribensiinidest välja kleepuvate sadestistena ja mootoribensiinid muutuvad kasutuskõlbmatuks. Neid protsesse soodustavad ja kiirendavad: *kõrgem temperatuurid *päikese valgus* kokkupuutumine metallidega Mootoribensiinide stabiilsust hinnatakse :1. Induktsioonperioodi e oksüdatsioonikindluse määramisega 2. Faktiline vaigusisaldus. 30. Vesi ja tahked osised mootoribensiinides: Kui mootoribensiin on välisel vaatlusel hägune, siis see näitab, et ta sisaldab vett. Vesi ja
annaabi.ee 
