Liigitus: Kasutusala, koostise ja omaduste järgi eristatakse: Mootoribensiinid, lennukibensiinid ja lahustibensiinid * Mootoribensiinid 1) mootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 2) mittemootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 3) väikemootoribensiinid * Lennukibensiinid * Lahustibensiinid Jne. 6. Väikemootorite bensiinid: 7. Mootoribensiinide mõiste ja üldiseloomustus Mootorikütused kasutamiseks ottomootorites, mis vastavad Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr. 2658/87 EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta seisuga 01.01.2002. aastal kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele kaubakoodidele 27 10 11 41, 27 10 11 45, 27 10 11 49. Mootoribensiinide üldiseloomustus: 1. Kergesti aurustuvad (kõige kergemini lenduvad fraktsioonid) 2
selle ostujõudu kasvamine viib nafta hinda langemine (dollarites) ning vastupidi. Suure osa mootorikütuste hinnast moodustavad riiklikud maksud. Kuna aga valitsus ei langeta aktsiisi- ja käibemaksu, kui toor-nafta hind langeb, ei muutu ka mootorikütus jaehind Eestis samas proportsioonis näiteks toornafta hinnamuutusega. Eestis moodustavad maksud bensiini ja diislikütuste hinnast suure osa: · Aktsiisimaks · Miinimumvarumaks · Käibemaks moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast. Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused. Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses. Allikas: statoil.ee Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee): Aktsiis EUR/liiter Bensiin Diislikütus
annaabi.ee 
