Ehituselt on lahklüliti ja koormuslüliti sarnased, kuid koormuslülitil on kaarekustutuskamber. Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeid näeb joonistel 5.28 ja 5.29. Joonis 5.28 Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmed: koormuslüliti NALF (a), lahklüliti (b) ja GEVEA lahkkaitsmed (c) Joonis 5.29 Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeid Keskpingevõrkude lülitid võivad olla käsi- või mootorajamiga, mis omakorda on või ei ole kaugjuhitav. Enamasti on kasutusel käsiajamiga seadmed, mille lülitamiseks on tarvis operatiiv- brigaadil minna alajaama ning teha soovitud lülitused. Tõhusamad on kaugjuhitavad seadmed, mida lülitatakse dispetšisüsteemi vahendusel. Kaugjuhtimine on kasutusel toite- ja vahealajaamades ning mõningates mastalajaamades (lahutuspunktides). Ajam paikneb enamasti karbis maapinna lähedal ja on ühendatud lülitiga juhtvarda abil
Kui pidevreguleerimise korral on regulaatori väljundis pidevsignaal, siis tagasisidega binaarregulaatori puhul on regulaatori juhttoimeks pulsilaiusmoduleeritud signaal. Kolmepositsiooniline reguleerimine Nendel regulaatoritel on väljundis kaks lülitit. Regulaatori talitlust saab optimeerida elektrontagasiside abil. 9. Reguleerimisorganid gaasilise keskkonna ja vedelike kulu reguleerimiseks. Kahe-tee ja kolme-tee ventiilid. Reguleerimisorganite karakteristikud. Mootorajamiga reguleerimisorganid. Magnetajamiga klapid (solenoidklapid). Reguleerimisorganid võivad olla väga väikesed ja väga suured. Vastavalt sellele ka reguleerimiseks vajalik energia. Otsetoime regulaator töötab jõu või energia arvel, mida arendab andur. Kaudse toimega reguleerimissüsteem kasutab välist energiaallikat. 11 Otsetoime e
annaabi.ee 
