ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I .
Sel juhul voime kirjutada vastavalt valemi (3) pohjal,et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k = r/S ning siit saame,et r = k·S (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Leidke traatide keskmised diameetrid d1 ja d2. Saadud keskmiste diameetrite abil leiate traatide ristlõike pindalad ( S=pr2) Traadi läbimõõdud d 1 d2 1 0,75 1,6 2 0,76 1,57
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" - klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tousu alguspunkti suhtes,negatiivne näit aga potensiaali langust. 4.Avatud vooluahela korral mootke ahela koigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( 0).Tulemused
intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need kiired, seda eredamalt lamp poleb. Muuda ,,moodiku" abiga patarei pinget suuremaks ja vaiksemaks. Kirjelda kuidas muutub seejuures hooglampide poolt kiiratava valguse eredus. Vastus: Mida suurem on pinge patareis, seda eredamalt poleb ka lamp. Mida vaiksem on pinge seda vahem eredamalt lamp poleb. 6. Lisa oma skeemile (teise varviga) pinge ja voolutugevuse mootmiseks vajalikud mooteriistad voltmeeter (uhendatakse roobiti) ja KAKS ampermeetrit(uhendatakse jadamisi). (tehtud) 7. ,,Uhenda" voltmeeter lambi klemmidega (roopuhendus) ning aseta uks ampermeeter roobiti uhendatud lambiga ning teine ampermeeter hargnemata juhtmega (vt. joonist). (tehtud) Jalgi mooteriistade polaarsust (kui skaalale tuleb negatiivne pinge, siis vaheta klemmid omavahel ara). Loe voltmeetrilt pinge vaartus: U __50__________________V
annaabi.ee 
