maksustamiseks lisaks tingliku mahulise mõõtühiku varem registermahu ehk registertonnaazi nüüd kogumahutavuse e. GT ja puhasmahutavuse NT. 17 2. Laeva ujuvus Praktikas on kasutusel järgmised tonnaazid: BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. Ühikuks on BRT 2,83 m3 . Nii määrati kogumahutavust kuni 1969.a. nn. Moorsomi süsteemi järgi. GT kogumahutavuse GT (Gross Tonnage), mis arvutatakse valemiga GT = (0,2 + 0,02 log ) , kr kr kus kr kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehituste täielik ruumala kuupmeetrites. Rahvusvahelise laevade tonnaazimõõdukirja konventsiooni 1969 (Inter- national Convention on Tonnage Measurement of Ships ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine.
Kuid kaaluga ei ole siin mingit sidet. Algselt tähendas ingliskeelne sõna ton Hispaaniast ja Portugalist Inglismaale veetavat veinitünni. Laeva mahtu mõõdeti tünnide arvuga, mida laev oma lastiruumi mahutada sai. Seega on jutt mahust mitte kaalust! Esimesed ametlikud laevade mõõdistamise eeskirjad kehtestati Suurbritannias 1694. Aastal, mille puhul ühikule ton kinnitati kindel maht. Oli ka teisi mõõdistamise süsteeme. 1845. aastal võeti kasutusele admiral D. Moorsomi poolt välja töötatud mõõdistamise süsteem. Selleks leiti ka mõõtühik – registertonn. Registertonni aluseks võeti sel ajal maailmas tegutsevate laevade lastiruumide summaarne maht kuupjalgades ja laevade summaarne kandevõime. Saadi 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta. Tulemus ümardati 100 kuupjalaks ja sellele anti nimetus – registertonn. . Seega: 1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3 Praktikas kasutatil järgmisi näitajaid:
annaabi.ee 
