Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad on mehed, kes oootavad neilt midagi muud. Osades olid Heli Veskus(Fiordiligi), Helen Lokuta(Dorabella), René Soom(Gulielmo, Fiordiligi armastatu), Urmas Põldma(Ferrando, Borabella armastatu), Priit Volmer(Don Alfonso, vana filisoof) ja Kristina Vähi(Despina, teenijanna). Lavastaja on Walter Sutcliffe ja dirigeeris Jüri Alperten. Lavastus oli põnev, kõik oli edasi antud piltidena, mis oli idee saanud William Hohgarti pilt-
10 a. 7 päev, 7 novell. · Firenzest pärit aadlimees, oli ametilt kaupmees. · Iseloomult oli ta heatahtlik.Ta soovis, et tema poeg poeg jääks truuks aadliseisusele ja saatis poja Prantsuse kuninga teenistusse, et poeg saaks tundma peeni kombeid. · Väärtustas aadliseisust, tema mooraliks oleks see, et aadliseisust ei saa kellegile peale suruda, kui too ise seda ei sovi. Lodovic/Anichino. · Lodovic oli päritolult aadlipoeg, hiljem sai ametlilt Eganoni teenriks. · Välimuselt oli ta heaväljanägemisega ja tänu sellele võeti ta tööle, kuna see oli nii hea väljanägemisega loodeti, et teised teenrid ka tema pealt õppust võtaksid.