sama kõigis suundades. Sellest tulenevalt lõikuvad paralleelid ja meridiaanid täisnurga all (see ei tähenda, et nad sirged oleksid) ning objektide kuju ei moonutata. Säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad punktis ei olene joone suunast. Ekvivalentsed - õigepindsed projektsioonid, kus pindalade suhe kaardil võrdub vastavate pindalade suhtega maaellipsoidil. Konventsionaalsed – sobedad projektsioonid, kus moonutuvad nii pikkused, pindalad kui nurgad, kuid näiteks pindalad moonutuvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonutuvad vähem kui ekvivaletnsetes projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne.
2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3. Projektsioonid jaotatakse vaadeldava suuna e. aspekti alusel kolmeks: a. polaar- e normaalprojektsioon (normaalvõrgu ja ellipsoidi poolused ühtivad) b. kaldprojektsioon (normaalvõrgu poolus on teatava nurga all) c. põikprojektsioon (normaalvõrgu poolus asub ekvaatoril) 14. Kooniline-, asimutaalne- ja silindriline projektsioon.
Selliste nihkumiste suurused saab sarnastest kolmnurkadest ja see suurus oleks: n: ha=(ra*ha)/Ho Kus: ha reljeefi nihke suurus, ra punkti kaugus nadiirpunktist; ha antud punkti ja maapinna keskmise nivoo kõrguste vahe (võib olla nii pos kui neg); Ho lennukõrgus maapinna keskmise nivoo suhtes. Jooniselt on näha, et positiivse kõrguskasvu puhul on nihe nadiirpunktist eemale, negatiivse kõrguskasvu puhul aga nadiirpunkti poole. Niisugused nihked moonutuvad aerofotol kontuuripunktide vahelisi kaugusi, suundade vahelisi nurki ja pindalasid. Reljeefi nihke kõrvaldamine on väga vajalik aerofoto kujutise täpsemaks muutmisel. Seda saab teha fotomehaanilise või analüütilise transformeerimisega. - Aerofoto kaldenurk Aerofoto kaldest põhjustatud kontuuripunktide nihked on suunatud piki raadiust, mis lähtub moonutustevabast punktist c. c: a=(ra2*sin*sin)/fk a kontuuripunktide nihe tingituna aerofoto kaldest aerofoto kaldenurk
W N lõikumispunktides saame punktid E ja W. h= 45° dec te Mööda horisondi kaart mõõdame asimuudi 110°. Siin S O N tuleb silmas pidada, et taevasfääri ruumilisel kujutami- t sel kaared moonutuvad. Kaar ES on 90°, niisiis läheme A= 110° E punktist 20° mööda horisondikaart edasi ja märgime E punkti maha. Läbi seniidi, nadiiri ja saadud punkti tõm- Q' bame taevakeha vertikaali, mida mööda mõõdame antud kõrguse 45°.Nii ongi taevakeha asukoht sfääril
annaabi.ee 
