Teiseks suureks meedia rolliks on meelelahutuse pakkumine. Meelelahutuse eesmärk on pakkuda naudingut ja rõõmu, see toob inimesi kokku, toob meis välja emotsioone, paneb meid mõtlema ja annab võimaluse ennast väljendada või leida inspiratsiooni. Meelelahutuse halvaks küljeks on vähenenud emotsionaalne reageerimine vägivallale, mõrvale, seksuaalaktidele jne. Erinevad meelelahutuse žanrid, näiteks filmid ja raamatud, loovad moonutatuid arusaame elust, suhetest ja väärtustest ning panevad inimesi endast halvasti mõtlema. Meedia ja meelelahutuse mõju noortele võib olla eriti kahjulik. Daniel J. Flannery ja Mark I. Singer`i poolt läbiviidud uuringu kohaselt on 92% teismelistest internetis iga päev, mille tõttu puutuvad lapsed vägivallaga kokku mitme erineva meedia kaudu. Öeldakse, et 18-aastaseks saades on noored telekas näinud umbes 16 000 mõrva ja 200 000 vägivallaakti ning sellega
sisu sõltuvust eelnevalt kogetust nimetatakse apertseptsiooniks. See jaguneb omakorda kaheks: püsivaks ja ajutiseks apertseptsiooniks (mõjutatud meeleolust, aktiviseeritusest, ootustest). Taju konstantsus ehk taju püsivus tähendab tajutavate objektide omaduste- näiteks suuruse, kuju, vormi-, tajumist püsivatena; mis väljendub selles, et et kui tajumistingimused (kaugus, valgustus, värv jne) muutuvad, ei teki meil senitundmatuid või moonutatuid esemete pilte, vaid me tunneme need objektid siiski ära. Öösel hämar tajume valget paberit ikka valge paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju
annaabi.ee 
