(Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsüklis on palju peremehi, võivad puugid endasse imeda palju eri patogeene ja nakatada uusi peremeesloomi. Mitmesugused farmakoloogiliselt aktiivsed ühendid, mis abistavad puuke nende vereimemise ajal sisalduvad puugi süljes ja süljenäärmetes valu vaigistavad, hüübimist takistavad, põletikuvastased ja immuunreaktsioone pärssivad toimeaineid, suurendavad vere juurdevoolu,
Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Viljastamine on väline. Lõigustumine on radiaalne, blastopoorist saab pärak, ja mesoderm tekib ürgsoole kolmest paarist külgsoppidest. Vastsevorme on väga mitmesuguseid, aga alguses on nad kõik kahekülgsed. Harva ka lõimetishoolet. Moone: okasnahksed: vabalt ujuv ripsmeline vastne kinnitub moondumiseks põhja, moonde iseloom sõltub klassist. Poolkeelikloomad: täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega. Poolkeelikloomad: Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, ettepoole suunatud servaga kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Neelu laest suundub ettepoole, kärsa sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed