Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi esineb tard-,moonde- ja settekivimeis.Ta kuulub paljude kivimite koostisse.Suure kvartsisisaldusega on graniit,gneiis,kvartsiit ja liivakivi.Päevakivi on silikaatsete kivimist moodustavate mineraalide rühm. Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused.Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Kivimid koosnevad enamasti mitmest mineraalist
N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur Savikivim, Sarvkivi Teraline ja peitkristalne struktuur purskekivim Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimid: · kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel; · kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel; · kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel; · kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1)
Üldiseim jaotus tugineb moondekivimite lähtekivimite klassifikatsioonile mille alusel eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata ning kindlas moondereziimis moodustuvad samasugusest lähtekivimist kindlale tekkereziimile vastavad, spetsiifiliste tunnustega uued kivimid. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: 25 · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi ja · (vajumismetamorfismi kivimiteks) Kontakt- e. termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e. dünanmometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilistes murranguvööndeis
Moondekivimeid iseloomustab vöödline, kildaline struktuur 25 Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks. Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis). Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o
annaabi.ee 
