· MADAL - T<400°C -savikilt · KESKMINE - T = 400 - 550 (600)°C -vilgukilt · KÕRGE - T>550 (600)°C - gneiss 120. Rõhk metamorfismil. Lito- e. geostaatiline rõhk ja dünaamiline rõhk e. stress: milliseid muutusi need kivimis esile kutsuvad? Dünaamiline rõhk e suunatud rõhk e STRESS tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise tekstuuri kildalisuse. 121. Moondekivimite kildalisus, kibralisus, gneisilisus. Madala moondeastme peitkristalseis, väga õhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lõhenevuse" e. klivaazina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedate-heledate mineraalide vööndilise vaheldumise - gneisilise e. vöödilise tekstuurina. 122. Mis juhtub kivimit moodustavate mineraalid kristallidega dünaamilise rõhu e. stressi tingimustes. Paralleeltasapinnaline e. kildaline tekstuur.
Vastav struktuur on müloniitne struktuur. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline, üksikutest mikroskoopilistest idiomorfsetest kristallidest koosnev kivim (agregaat), mida iseloomustab karplik murre. Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur. Väga iseloomulik metamorfseile kivimeile on nende mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paralleeltasapinnaline tekstuur, mis madala moondeastme peitkristalseis, väga ôhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lôhenevuse" e. klivaazhina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedateheledate mineraalide vööndilise vaheldumise gneisilise e. vöödilise tekstuurina. Kurrutusprotsessides lähevad kôik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks
Arheozoikumi aegkonna kivimid on esindatud Edela-Eesti massiiviga, mis koosneb väga vanadest (rohkem kui 2,5-2,6 miljardit aastat) kivinditest. Need on vanuselt võrreldavad Balti kilbi kirdeosas paljanduvate Koola ja Valge mere seeria kivimitega. Viimaste vanuseks on määratud umbes 3,3 miljardit aastat. Et selle seeria alumine osa Balti kilbil ei paljandu, pole ka tema alumise piiri vanus teada. Lähtekivimite koostise poolest on Edela-Eesti massii võrdlemisi ühetaoline, kuid kivimite moondeastme erinevuste tõttu jagatakse nad Lääne-Eesti gneissideks ja Lõuna-Eesti granuliitideks. PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate svekofenniidide kurrutusvööndi otseseks jätkuks. 1,9 miljardit aastat tagasi haaras suurt osa Balti kilbi territooriumist Svekofenni kurrutus, millega kaasnes mägede teke. Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse
Progressiivne moone on üldlevinud kivimite mattumisel kasvab rõhk ja temperatuur ja vabanevad fluidid, kivimid muutuvad kuivemaks. Regressiivse moonde korral on kivim juba kerkimas, rõhk ja temp vähenevad, fluidid neelduvad. Leiab aset siis, kui moondepiirkonda lisandub juurde fluideid. Tavaliselt ,,lukustub" kõige kõrgema aste moone, st, kõige sügavam, kuumem jne. Moonde astmed: Madal T < 400'C Keskmine T = 400-550'C Kõrge T > 550'C Moondeastme määramisel saab kasutada teatud indeksmineraale, mille tekketemperatuur on teada. Kivistumisel : savimineraalid. Madal aste : kloriidid, muskoviidid, kildalised. Kõrge aste : granaadid, gneisid. Moondefaatsies maapõue osa, kus esineb alati üks kindel mineraalide kooslus. Põhilised moondeliigid ja neis tekkivad kivimid: 1)vajumismoone kiiresti vajuvate nõgude all. Madal geotermiline aste. Nõgudes, kus setete paksus ulatub 4-5km. Tekivad kildad.
annaabi.ee 
