Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud. Hans tahtis preilit näha ning Ints soovitas tal endale kratt teha. Oskar pettis endale Vanapaganalt veel ühe krati. Hans sõlmis Vanapaganaga lepingu, kuid kinnitas seda oma verega ja sai endale lumest krati. Oskari kratt jäi kinni ja Oskar jättis ta sinna ning kratt läks põlema
jms., mis on parasjagu moes. Kui eelnevatel aastakümnetel keskendub ta eksistentsiaalsetele probleemidele, siis nüüd tegeleb ta ajutiste kategooriatega. Üheksakümnendatel juhindub ta eelkõige ajakirjanduslikust materjalist ja stiilist, toetub teadlikult üldlevinud mõttestampidele ning analüüsib neid, vaadeldes nende mitmekülgset kasutamist. Uueks tendentsiks on ka vanade lugude ümberkirjutamine, lähtudes kõrvalseisja positsioonilt, moondades ning nihestades endisaegseid mõtteid (Tere, kollane kass!), rõhutatud strukturaalne käsitlus, kirjutamist nautiv, kirjutamist kui protsessi kirjeldav suund (Öös on asju). Mati Undi eesmärgi - piiride hajutamise tõese ja ebatõese, ajaloo ja fantaasia, tuleviku ja mineviku ning võltsi ja eheda vahel - tunneme ära juba kuuekümnendate teostes (Elu võimalikkusest kosmoses). Siiski süveneb see tendents aastatega, näiliselt suvaliselt teksti
manab haldjas esile mitmesuguseid õudsaid loomi) (Eisen 1995:52-53). 3.2. Haldjad kui karistajad ja hirmutajad Alati ei pruugi aga kaitse- ja hooleobjekt inimene olla, näiteks iseseisvat perekonnaelu elav metshaldjas hirmutab ja karistab inimesi, kui nad metsale või loomadele paha teevad. “Metsavargaid nuhtleb metshaldjas valjult /.../. Küttidele mängib vingerpussi, ennast mingisuguseks loomaks moondades. Küll paugutab kütt ta pihta, aga /.../ isegi hõbekuul ei suuda talle kahju teha.” (Eisen 1995:50) Metshaldjad on saanud ka “/.../ nagu valvajaks ristiusu pühade päevade eest, et neil ei tehtaks tööd /.../”. Metshaldjas eksitab ja karistab inimesi, kes ei pühitse pühapäeva (vt. Piksid). Näiteks sunnib metshaldjas naist, kes hommikul kirikus armulaual ei käinud ning peale lõunat metsa tööle läheb, üheksa kuud põues kandma ja imetama kaht nõelussi (Masing 1998:178).
annaabi.ee 
