suurem ja talle meeldivad lilled palju rohkem. Isa Peep aga kuulis alt seda kisa ja otsustas vahele minna. Kui ta pööningule jõudis ütles ta poistele, et muud moodi seda tüli lahendada ei sa kui tuleb teile ülesanne anda ja see, kes paremini ülesandega hakkama saab saab pildi endale. Isa Peep sügas habet ja kratsis kukalt ning lõpuks ütles siis:" Kes leiab loodusest samasuguse lille nagu on pildil ja toob selle esimesena mulle, saab pildi endale." Järgmisel hommikul võtsid poisid moonakotid selga ja hakkasid astuma. Üks ühele poole ja siis teine vend teisele poole. Vennad rändasid ja rändasid mööda ilma, kuid ei suutnud kumbki leida seda salapärast imekenat lille, mis oli pildil. Pärast aastatepikkust rännakut said, nüüdseks meesteks sirgunud Jossif ja Aadolf, juhuslikult kokku ühes väikeses kõrtsus ja jutustasid üksteisele, mida nad maailmas rännates olid kohanud ja mida kõike teinud. Peale tundide pikkust huvitavat jutuajamist läks aga jutt pildi peale
Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene pidu toimus peale viljalõikust ja sellest võtsid osa ainult mehed. Pidu peeti öösel. Praasiniku öösel koguneti selle aasta peremehe poole ning iga osaline võttis kodust kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, mehed istusid ringi ümber Peko (selgadega tema poole) ja sõid oma moonakotid tühjaks. Pärast sööki tõusti püsti, võeti kätest kinni ja seistis sõõris ümber Peko ning paluti järgmiseks aastaks viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad
vajalikust, mis sa otsima pead ja kust sa võid need leida," olin vastuse üle õnnelik. Nimekiri oli pikk. Ididsikine andis mulle mäekaardi, kuhu oli märgitud, kust ma midagi võin leida. 21 Õnnetus... Me ööbisime koopas. Ma ei saanud öösel magada. Ma mõtlesn ainult sellele, kuidas ma leian need ained üles. Olin just uinumas, kui Ididsikine mind ja Andrest üles ajas. Pea lausa valutas mõtetest. Me ajasime end suurivaevu üles. Me saime mõlemad moonakotid ja medaljoni materjalikotid selga. Vöö peale saime kotiga joogipudelid. Kell oli alles viis hommikul, kui me minema hakkasime. "Esimene on taim, mis me leidma peame! Selle leiame sealt!" ütles Andres kaardile osutades. Me olime leidnud juba paar kivimit, mõned taimed ja kahte sorti allikavett. Veel oli vaja otsida üles üks nõid, kelle käest tuli saada kolm kanget nõiarohtu. Sellega kaasnes ka väike seiklus või õnnetus
annaabi.ee 
