vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism. Ta arendas Lessingi vaateid selle kohta,et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist.Riiki nimetas
Hakati soodustama raharenti. 1860- Kinnitati sama ajutine seadus, kuid mõningate muudatustega. Eestimaa rüütelkond keskvalitsuse survel oli sunnitud talurahva küsimusega tegeleda. Eestimaa talurahva seadus 1856 ja Saaremaa talurahva seadus 1865. Kõik seadused olid ühesugused, mille eesmärgiks oli parandada talurahva olukorda (Mõisamaa eraldamine talumaast, raharendile üleminek, pikaajalised rendilepingud, talude päriseks müümine). Mõisatöid hakkasid tegema palgatöölised ehk moonad, kes said osaliselt raha palka ja ka moonas (Produktides). Talurahvaliikumine 19. saj. teise poole algul: Uut talurahvaseadust tuli rakendada järk-järgult, mis pidi võtma kuni 10 aastat, kuid talupojad arvasid, et see muudatus võtab aset koheselt. Ei kaotatud ära abitegu. Vihatud koormisevorm, üks teotöö liikidest, mille alla kuulusid hooajalised mõisatööd nagu viljakülvmine või rehepeksmine ning abitegu nõuti samal ajal kui taludes pidi tegema sama tööd. Abiteo
annaabi.ee 
