Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääli VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofoon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks
T R Ra T R Ra T 287 461,43 1 pv = RT - niiskeõhu v niiskeõhu erimaht olekuvõrrand R niiskeõhu gaasi konstant p niiske rõhu partsiaal rõhk T niiskeõhu temperatuur pv p (R = = ) T rT Kuna veeauru moolmass (müü on 18kg/kmol) on väiksem kuiva õhu moolmassist (müü on 28,9kg/kmol) siis järelikult veeauru tihedus on väiksem kuivaõhu tihedusest. a < r st et kuiv õhk on raskem kui veeaur(tema mass suurem). Niiske õhk on alati kergem kui kuiv õhk(samal temp-il). Veeauru partsiaalrõhu suurenemisega ja õhu niiskuse sisalduse suurenemisega, niiskeõhu tihedus alati väheneb.(vt valem 12) Niiskeõhu entalpia arvutatakse 1kg kuiva õhu ehk (1 + d10- 3 )kg niiske g õhu kohta. Sest d kg antakse
annaabi.ee 
