muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk normaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron'i võrrand) seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K), kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); on gaasi moolmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(mol*K)). Moolmassi leidmiseks peab teadma gaasi keemilist valemit. Lihtgaasi molekulis on kaks aatomit O2, N2 jne (välja arvatud väärisgaasid). Näiteks leiame hapnikumolekuli moolmassi. Hapniku aatommass on 16, s.t = 2 * 16 = 32g/mol. SIsüsteemis peab mass olema kilogrammides, selle järgi hapniku on CO2 . Süsiniku aatommass on 12: 15.Isoprotsessid Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu)
gaasikonstandiks ja tähistatakse " R "-ga. R = 8,31 J/mol.K Seega võrrandi ( p1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 ühte poolt võib tähistada R - ga. R=pV/T ehk pV = RT. See kehtib gaasi ühe mooli kohta. Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m ( kg ) jagatakse antud gaasi moolmassiga µ ( kg/mol. ). Võrrandi lõplik kuju: pV = mRT/M m/M moolide arv gaasis. Moolmassi M leidmiseks peab teadma gaasi keemilist valemit. Lihtgaasi molekulis on kaks aatomit O2 , N2 jne. (välja arvatud väärisgaasid.) Näiteks leiame hapniku molekuli moolmassi. Hapniku aatommass on 16 s..t. M = 2×16 = 32 g/ mol. SI- sûsteemis peab mass olema kilogrammides, siis hapniku molekulmass on 0,032 kg/mol. Süsihappegaasi valem CO2 . Süsiniku aatomimass - 12 M =12+2×16 = 44 g/mol. = 0.044 kg/mol. Näidisülesanne
Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi µ S2-S1=Cvln(p2/p1)=Cvln(T2/T1), (entroopia). tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis
olla väga keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Küllastunud süsivesinike põhigruppe on kolm: 1) alkaanid 2) tsükloalkaanid (nafteenid) 3) areenid (aromaatsed süsivesinikud) Süsivesinikud, mille molekulis on 1...4 süsinikuaatomit, on gaasilised, suurema arvu süsinikuaatomite korral vedelad või tahked. Süsivesinike omadused igas rühmas määrab molekulide struktuur ja moolmass. Moolmassi kasvades suureneb süsivesinike tihedus ja viskoossus ning tõuseb sulamis- ja keemistemperatuur. 1.9. Nafta töötlemine kütusteks ja määrdeaineteks Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või
rõhk. 2. Teiseks ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria võrrandiks, mis seob gaasimolekuli 2 mw 2 keskmise kineetilise energia temperatuuriga, on võrrand: kT , kus k- Boltzmanni 3 2 konstant (k=1,38•10-23 J/K). 3. Avogadro seadus pV=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le /=v=const, kus v=V nim. gaasi moolmahuks. pV=NokT, kus Nok=R- nim. ideaalse gaasi universaalkonstandiks (=8314 J/kmol). pV=MRT Mendelejevi võrrand (ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= RT –Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi erikonstant. 2. Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki
V, saame pV = 2/3 n V T (6a) Mahus V olevate gaasimolekulide koguarv N = nV . Eelnevat arvestades, võime võrrandile (6a) anda kuju pV = (2/3)nT . Viimasest võrrandist selgub, et ideaalsed gaasid sisaldavad võrdsetel mahtudel, rõhkudel ja temperatuuridel võrdse arvu molekule. Mainitut tuntakse A v o g a d r o s e a d u s e n a. Tähistades gaasi moolmassi µ (kg) ja tiheduse (kg/m3) , siis vastavalt Avogadro seadusele µ/ = µv = konst. Korrutist µv nimetatakse gaasi m o o l m a h u k s. Järelikult on kõikide gaaside moolmahud võrdsetel rõhkudel ja temperatuuridel võrdsed. Praktikas leiab laialdast kasutamist gaaside m o o l m a h t n o r m a a l t i n g i m u s t e l (rõhul 760 mmHg ja temperatuuril 00C) V0 = 22,4 m3. 2.3. Ideaalsete gaaside olekuvõrrandid.
annaabi.ee 
