Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud:
Näide: koolimaja. Kasutatakse ka nulltuletust ehk konversiooni, selle puhul ei liideta tuletusliidet, vaid kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamisel sama tüve. Näide: kammi/ma, kruvi/ma. Tuletiste ja liitsõnade koostisosade tähendused on seotud tema moodustus- osade tähendusega. Näide: autojuht on otsene seos auto ja juhiga. Vahel harva liitsõna ja nende osade vahel seos puudub. Sõnamoodustuses kasutatakse kahte liiki moodustusosi, tüved ja tuletusliited. Igal sõnal on olemas tüvi. Juursõna koosneb ainult juurest ehk lihttüvest. Lihttüved on näiteks poeg, laud, lill, aken jne. Seda ei ole võimalik enam lahti harutada/lahti võtta. Kui juurele liita vähemalt üks tuletusliide, saame tuletatud tüve. Näide: õnnelik järelliide lik. Tuletusliiteid, mis liituvad sõna alguses, on vähe, tegelikult ainult üks eesti oma eba-. Näide: ebaõnn, ebameeldiv.
annaabi.ee 
