süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist. Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad. Nende hulgas on palju asesõnu (seesugune, samasugune, niisugune). RINDLIITOMADUSSÕNAD Rindliitomadussõnad koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises suhtes nagu rindfraasi liikmed. Moodustusosad kirjutatakse kokku või ühendatakse sidekriipsuga (sõnalis-muusikaline). Esiosaks on nimetavas käändes või lühitüveline omadussõna. Moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad või tuletised. Muutemorfoloogialt sarnanevad rindliitsõnad laiendliitsõnadega. Põhiosana toimib rindliitsõna viimane moodustusosa, millele liituvad muutetunnused ja tuletusliited. Üht
ka alusverbi laiendavad vabad määrsõnad deverbaaliga liitsõna (nt jällenägemine, siiajäämine, teisitimõtleja). ● Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine). Rindliitnimisõnad ... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi, aedkool, saun-suvila, kapplaud, insener-jurist, kirjanik-tõlkija, näitleja-laulja-turundusjuht). Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa
annaabi.ee 
