mingid struktuurid, millest tekst on ainult manifestatsioon- see on täiesti vale. Ei ole olemas ka teksti välist lugevat subjekti- ka lugeja samamoodi nagu tähendus tekib selle tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused. Dekonstruktsioon teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda.
Ei olemas ka tekstivälist lugeja subjetki, vaid see tekkib teksiga kokkupuutudes. Lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Nad saavad tekstis kokku ja moodustuvad teineteist. Kultuurilisenähtusega kokkupuutudes ma ka ise muutub ja muutun selliseks, et mu arusaam sellest nähtusest hiljem tekib ja võtan sellega endaga kaasa edasipidi. Minu kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt nii nagu moodustuvad ka tähendused minu teadvuses, mida ma neist tekstidest loen. Meetod, mida Derrida nimega seostatakse kannab nime dekonstruktsioon. See on tekstilugemine, mis üritab meelega lahti saada teksti poolt pealesunnitavatest interpretatsiooni reeglitest, et kuidas seda lugema peaks. Eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldavad endas taandamatuid vastuolusid. Et nad kõik ruumid, milles ei ole võimalik erinavdi poolusi ühte liita või phendada