ning sellel liikumine on tõepoolest pigem desorienteeriv kui selgelt subjekti positsioneeriv ja suunav. Isegi väljaku servale lisatud klaasist vabadusrist ei tööta piisava auktoriaalse raamina subjekti terviklikkuse päästmisel, kogu ehitusprotsessi saatnud veider segu küünilisusest ja sentimentalismist kajastub hästi ka risti materjali, vormi ja ehitusviisi vastuolus ning takistab seda tõhusalt oma publikut moodustamast. Hoopis teistlaadi subjekti raamistab aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal valminud platsile (büroo Kosmos arhitektid) on munakividest moodustatud erinevad kumerad ja nõgusad pinnad, süvend purskkaevule ja väikesed künkakesed ronimiseks. Munakivist ringide kohal troonivad valgete betoonist varte otsas suured kollased kellukakujulised valgustid. Tegu oleks justkui hiiglasliku ja oma materjalikasutuselt
Kõige tõenäolisuse kohaselt pidi saabuv hetk otsustavalt mõjustama tema edaspidist elukäiku. Seepärast kiindusid ta silmad hirmunult uksele, kust pidi sisse astuma kuningas. Louis XIII ilmus. Ta sammus kõige ees. Ta oli veel jahirõivastuses, üleni tolmune, suurtes saabastes ja. piits käes. Esimesest pilgust mõistis d'Artagnan, et kuningas oli väga vihane. Kuigi Tema Majesteedi halb tuju oli ilmne, ei takistanud see õukondlasi tema möödumisel spaleeri moodustamast: kuninglikes vastuvõtutubades eelistatakse saada pigem vihase pilgu osaliseks, kui hoopis tähele panemata jääda. Kolm musketäri ei kõhelnud ja astusid sammu ettepoole. D'Artagnan seevastu peitus nende selja taha. Vaatamata sellele, et kuningas Athost ja Aramist isiklikult tundis, möödus ta neile pilku heitmata, neid kõne-tamata, otsekui poleks ta neid iialgi varem näinud. Kui kuninga silmad hetkeks härra de Treville'il peatusid, kannatas too kuninga pilgu niisuguse
annaabi.ee 
