kunstinäitused. Kõige tuntum eesti kunstnik oli Eduard Viiralt. Jõudsalt arenes isetegevus. Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon. Loodi rohkesti uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistritiitel. 30.märts 1917- Eesti saab autonoomia 24.veebr. 1918- Eesti vabariigi väljakuulutamine, vabariigi ajutise valitsuse moodusatmine 28.nov 1918- Vabadussõja algus Apr 1919- Asutava Kogu (parlamendi) valimised 23.juuni 1919- Võnnu lahing Võidupüha 2.veebr. 1920 Tartu rahu 1. dets. 1924- kommunistide mäss Tallinnas 1920- maareform 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre 23.aug. 1939-MRP 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise leping 17.juuni 1940- NL okupeeris balti riigid
kuid 1996. aastal tõsteti aastaste kohtumiste arv minimaalselt neljani. Perioodil 2008-2014 on seda miinimumi tublisti ületatud, keskmiselt on peetud seitse kohtumist aastas. 2002. aastal fikseeriti ülemkogu asukohana Brüssel. Mõningaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi on peetud Euroopa Liidu ajaloo pöördepuntideks, näiteks: 1969 Haag- ühine välispoliitika ja Euroopa Majandusühenduse laienemine; 1974 Pariis- Euroopa Ülemkogu loomine; 1985 Milano- valitsustevahelise konverentsi moodusatmine, mis viis Ühtne Euroopa Aktini; 1991 Maastricht- kokkuleppe Maastrichti lepingu osas; 1992 Edinburgh- Strasbourg´i säilitamine Euroopa Parlamendi asukohana 1993 Kopenhaagen- kohtumise tulemusel jõuti Kopenhaageni Kriteeriumiteni; 1997 Amsterdam- kokkuleppe Amsterdami lepingu osas; 1998 Brüssel- osa liikmesriikide otsustas üle minna eurole; 6 1999 Köln- deklaratsioon Euroopa Liide relvajõudude vajalikkusest;
annaabi.ee 
