kuulutada nõnda ümberringi valitsejanna üllust ja väge. Hatsepsut valitses Egiptust edukalt 15 aastat ning tema võimul oleku aega märkis ilmselt rahu ja õitseng. Ent tema saatus on jäänud saladuseks: pärast Thutmosis III aimuvalitsejana troonile tõusmist Hatsepsuti nimi lihtsalt kadus tundmatusse ning teda pole teada, mismoodi toimus võimu üleminek. Thutmosis II käsul miskipärast kõrvaldati Hatsepsuti nimi avalikelt monumentidelt ja kirjadest, ent tõsiasi, et seda tehti alles Thutmosise valitsemisaja lõpupoole, osutab pigem kombetäitmisele kui kättemaksule, sest naiskuningannade orust kirdes asuva kauge Teeba oru kaljudesse, kui ka matmiskamber, mille ta oli Kuningate orus isa hauakambris rajanud. Võimalik et ta maeti Thutmosis III käsul kuhugi mujale, ning on oletatud, et Kuningate orgu hauakambris KV60 leitud naisemuumia võib olla Hatsepsut.
paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud rikkalike reljeefidega, mis ülistavad keisri võitu partlaste ja araablaste üle. Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes 250 aasta eKr vabastasid nad end Arsak I (arsakiidide dünastia rajaja) juhtimisel Seleukiidide
annaabi.ee 
