Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptuurid on mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene
1921. aasta maikuus asus Koort Tallinna. Seal alustas ta pedagoogilist tegevust kunsttööstuskoolis. Tallinna-perioodil ei arene aga kunstniku loominguline tegevus enam sellise hoo ja järjekindlusega. Tema loomingut pidurdas ideelis-kunstiliste eesmärkide ähmasus. Ta reisis inspiratsiooni saamiseks Pariisi, osales mitmetel näitustel, kuid oodatud tulemust see ei andnud. 1923. aastal avas Koort personaalnäituse. Sel perioodil teostas Koort tellimustöödena ka mõned monumentaalskulptuurid. Parimaks nendest on C. R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal. Võitlusaastad 1926. aastal toimus oluline pööre Koort biograafias. Tekkis järsk muutus. Purunes kindel töörütm, millest Koort oli pidanud kinni raudse järjekindlusega. Kunstnik kaotas hingelise tasakaalu, optimismi ja elurõõmu, mis tal seni oli aidanud ületada ettejuhtuvaid raskusi, millest tal kunagi puudus ei tulnud. Sel perioodil kirjutas Koort palju artikleid ja arvustusi ajalehtedele. 1927
eriline, Balti erikorraga osa. 18.saj kujutav kunst ei küüni arhitektuuri tasemele. Arenes läbisõitvate meistrite loodud portreekunst. Sellistest, ajutiselt Eestis töötanud, kunstnikest on tuntuim Johann Heinrich Wedekind (1674 1736). Mõnda aega töötas Põltsamaal peamiselt portreemaalijana, aga ka lossi ümbruse vaadete kujutajana Christian Gottlieb Welte (1749 1792). Kunst 18.sajandi lõpust 19.sajandi lõpuni Parimad klassitsistlikud monumentaalskulptuurid on Eestis loodud vene skulptorite poolt Vene väejuhtide auks. 18.saj. lõpul valmis Ivan Martose (1754 1835) ja kuulsa itaalia päritoluga arhitekti Giacomo Quarenghi (1744 1817) ühistööna hauamonument Vene rootsi sõjas 1788.a. haavadesse surnud admiral Samuel Greighile Tallinna Toomkirikus. Marmorsarkofaagi esikülg on kujundatud nagu kreeka templi fassaad, mille viiluväljad on soti päritoluga admirali vapp. Tüüpiliselt klassitsistlikud on monumendil langetatud
annaabi.ee 
