selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /.../ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /.../ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Küsimused:
ledoux ja Boullée olid revolutsiooniajal sündinud utoopiliste ideede kõige jõulisemad väljendajad arhitektuuris, nende ideedest said innustust nii 19. kui ka 20. sajandi arhitektid. Napoleon I võimuletulek 1799. aastal muutis suhtumist arhitektuuri. Impeeriumi ambitsioonikad taotlused nõudsid vastavat väljendust ka arhitektuuris, 19. saj. I kolmandiku arhitektuuristiili Prantsusmaal nimetatakse ampiiriks. Selle ajastu ehituskunst võttis direktooriumistiililt üle vaid kiindumuse monumentaalsetesse ehitustesse. Peamiseks eeskujuks kujunes aga Rooma keisririigi aegne arhitektuur, millele tihti lisandusid ka egiptuse arhitektuurist pärinevad motiivid ( viimase küll rohkem interjööris ). domineerivaks sai ilus ja monumentaalne fassaad, kus tihti jäeti tähele panemata fassaadi taga olevate ruumide otstarbekohane lahendus. Ampiiri stiilipuhtamaid näiteid on B. Vignon`i ( 1762 - 1828 ) Concordei väljaku teljele ehitatud Madeleine`i kirik ( 1806 - 42 ). Klassikalise peripteerina