ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj Kuigi rooma kultuur jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva jälje, arendades ja täiustades teiste antiikrahvaste pärandit . Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj
Linnalossid ehitati enamasti kolmekorruselistena, alumisel korrusel asusid lao- ja majandusruumid ning vastuvõtutoad, teisel korrusel olid peasaal ja kabel ning kolmandal magamisruumid. Linnalähilosside e. villade arhitektuur seostati taas arenema hakanud pargiarhitektuuriga. Linnadesse ehitati mitmesuguseid ühiskondlikke hooneid, raekodasid, tsunfti- ja gildimaju jne., seoses linnade kasvuga ilmusid ka mitmekorterilised üürimajad. Muutus monumentaalarhitektuuri iseloom vertikalism asendus püüdega horisontaalsuse suunas, antiigi eeskujul ilmestas ehitisi mahtude tasakaalustatus ja rahu. Antiigist võttis renessanss üle orderisüsteemi, lisaks neile võlvi ja kaare. Nendest põhilistest elementidest loodi erinevaid kombinatsioone. Iseloomulikuks sai klassikaline antiigist pärit lähenemine orderisüsteemile dooria, joonia, korintose (alt ülespoole). Põhjalikult muutus ka interjööri iseloom