Etnotsentristlik (vähe maailma ajalugu). Esindajaid: Tacitus (nii minevikust kui ka kaasajast, läbiv teema Rooma moraali langus), Livius (tuntuim ajalookirjanik, kes polnud ise tegevpoliitik, seetõttu ka faktilisi ebatäpsusi), Caesar (omaenda tegudest ja sõjakäikudest kolmandas isikus), Sallustius (Catilina vandenõu) 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Monumentaalajalugu, monograafiad (üks sündmus/sõda vm lühem periood), kommentaarivorm (esialgu allikmaterjalina mõeldud, aga Caesaril iseseisev zanr), etnograafiline ajalookirjandus 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Quintus Fabius Pictor kirjutas esimesed annaalid, mis ei olnud otseselt ajalooproosa
suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm. Autoreiks olid enamasti sõja-ja poliitikataustaga mehed, tegevpoliitikud, aga mitte "kabinetiõpetlased" (v.a Livius). Ajalookäsitlused olid etnotsentristlikud ehk orienteeritud kitsalt Roomale, puudusid maailmajaloo käsitlused. Suured ajalookirjanikud olid Cato Vanem, Gaius Iulius Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Eristati monumentaalajalugu (pikem periood), ajaloolist monograafiat (üks sündmus, sündmuste ahel või isik), kommentaarivormi (nt Caesar) ja etnograafilist ajalooproosat (Tacitus). 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Cicero 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid.
annaabi.ee 
