vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. Eesti jätkusuutlik areng Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtima hakanud säästva arengu seadus
vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped