Seda kõike tehti salaja ning väljaspool ei mõistnud motiive, seetõttu arvati, et tegevus võis olla ebanormaalne (nt kannibalismi süüdistused jms). Egalitaarne kogukond. Teoreetiliselt oli võimalik, et senaator ja ori olid koguduses üksteisega võrdsed. Impeeriumi kontekstis oli selline olukord suur muutus – staatus ei mänginud enam rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter
idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3. Varakristlik õpetus ja vaimuliku ameti kujunemine (13 sajand). Kristliku kaanoni kujunemine. Monarhistlik (piiskoplik) ja karismaatiline amet. Kristlik gnoosis. Markion ja montanism. Kristliku kaanoni kujunemine on võtnud sadu aastaid, kui mitte aastatuhandeid. Esimese sajandi kristlased ei pidanud vajalikuks Jeesuse isikuga seonduvat üles kirjutada, sest kohe pidi saabuma maailma lõpp. Siiski on esimesed säilinud kirjad pärit esimese sajandi 50-60. aastatest, Vanim evangeeliumist on Markuse evangeelium, mille kirjutamisajaks peetakse ajavahemikku 60-75. Markuse evangeeliumile järgnesid Matteuse ja Luukase evangeeliumid (ajavahemikust 80- 110)
annaabi.ee 
