Põhjana kasutati lilli. Inglise aed kuulusid veel rohkelt piirdeid. 1. Inglise renessansaed Hampton Court Tudori aegne. Praeguse Londoni territooriumil. Laskis ehitada kardinal ja minister Wosley 1514-1515. Kuningas Heny VIII omandis muutus see kuningate residentsik 18. sajandini. 17. lõpupoole rekonstrueeriti borokki vaimus. 2. Theobaldsi lossi aed Elisabethi stiiliperioodist 16 sajandi lõpust. Omanik lord Burleigh 3. Hatfield Hous lord Burleighi poja aed 17.sajandi algusest 4. Montacute lossi aed Somersetireis 17.saj algusest 17.sajandi alguse vaimutstuti prantsuse aiast,ja mitmet prantsuse arhitektid käisid inglisemaal ehitamas N: S. de Caus (elas 756-1626). Spetsialiseeruti veesüsteemide ehitusele,esimene auru jõul töötav purskkaev,mis tõstis vee kõrgele õhku 5. S. de Cause poeg Isaac de Caus kavandas 1615 Wiltshiresse kuulsamatest aedades "Hortus Pembrochianus". Saksa ja madalmaade renessansiaed
Eesosas on säilinud vanad renessanssaiad, uuendati Privy Gardeni keskosa parterit. Rajati kolm suurt avenüüd, poolringikujuline broderiijaotusega barokkaed, mida ümbritses laimipuudest pügatud hekk. Avenüüd lähtusid kiirtena - seda kujundit nim hanejalaks (patte d'oie); keskmisel kiirel oli kanal. Need andsid aiale selge barokse joone (G. London, H. Wise). Kesktelge rõhutab kanal puuderidade vahel. Rajati ka suur labürint. Suur osa pargist jäeti "looduspargiks" - the Wilderness. Montacute, Somersetshire (1588-1601): parimaid näiteid Elizabethi-aegsest aiast. Renessanss. Inglismaale saabus ülalkirjeldatud barokilaine Hollandist - 17. saj lõpuosas - koos Hollandist pärit aednikega ning väikesemõõduline, regulaarne, samuti topiaariumi soosiv väikekodanlik stiil sai üpris valdavaks (hollandi aedade stiilist tol ajal on juttu järgmises peatükis). Hollandi aia propageerimisega tegeles Madalmaades diplomaadina tegutsenud Sir William Temple, kes
annaabi.ee 
