Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate
Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega,
5 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Peale selle on püramiidil veel koridorisüsteem, mis kujutab endast labürinti. Selline süsteem on kõikidel püramiididel, mille peaeesmärgiks oli kaitsta hauakambrit rüvetamise eest. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks
raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja
annaabi.ee 
