vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel Jean-Jacques Rousseau (,,Külanõid", 1752) ning Philidor (,,Tom Jones",1765) ja Monsigny (,,Desertöör", 1769). 1780. aastatel muutub o.c muusikaliselt arendatumaks, ooperis esinevad ka ulatuslikumad aariad, orkestripartii on mitmekesisem ja rohkem välja töötatud (osaliselt ka Glucki Pariisis ettekantud ooperite mõjul). Näit Grétry ,,Richard Lõvisüda" (1784; avamäng seotud järgneva ooperiga, meenutusmotiivi kasutamine). O.c üks alaliik on pääsmisooper (keegi päästetakse ooperi lõpus raskest olukorrast), sinna kuulub ka juba mainitud ,,Richard Lõvisüda"). 1790
vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel Jean-Jacques Rousseau (,,Külanõid", 1752) ning Philidor (,,Tom Jones",1765) ja Monsigny (,,Desertöör", 1769). 1780. aastatel muutub o.c muusikaliselt arendatumaks, ooperis esinevad ka ulatuslikumad aariad, orkestripartii on mitmekesisem ja rohkem välja töötatud (osaliselt ka Glucki Pariisis ettekantud ooperite mõjul). Näit Grétry ,,Richard Lõvisüda" (1784; avamäng seotud järgneva ooperiga, meenutusmotiivi kasutamine). O.c üks alaliik on pääsmisooper (keegi päästetakse ooperi lõpus raskest olukorrast), sinna kuulub ka juba mainitud ,,Richard Lõvisüda"). 1790