Guinea- Bissau- Bissau Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako Nauru- Yaren Maroko- Rabat Paapua Uus Guinea- Port Moresby Mauritaania- Nouakchott Saalomoni Saared- Honiara Mauritus- Port Louis
Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan
Komoorid 2 170 km² 596 202 (2002) Moroni 6. juuli 1975 22. Kongo Vabariik 342 000 km² 2 954 258 (2003) Brazzaville 15. august 1960 23. Kongo DV 2 345 410 58 317 930 (2004) Kinshasa 30. juuni 1960 km² 24. Lesotho 30 355 km² 1 861 959 (2003) Maseru 4. oktoober 1966 25. Libeeria 96 320 km² 3 482 211 (2005) Monrovia 26. juuli 1847 26. Liibüa 1 759 540 5 499 074 (2004) Tripoli 24. detsember 1951 km² 27. Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 912 42 768 678 (2003) Pretoria 31. mai 1910 km² 28. Lõuna-Sudaan 619 745 km² 8 260 490 Juba 9. juuli 2011 (vaidlustatud) 29
Kongos toimusid suurimad ülestõususud, hakkasid mitmed inimõiguslased sellele tähelepanu juhtima. Libeeria 20. saj alguseks oli Libeeria ainus riik peale Etioopia, mis oli iseseisev. Seda kutsuti varem Piprarannikuks (teised kolm ala samas kandis olid Elevandiluu-, Kulla- ja Orjarannik). Libeeria rajamine on seotud Ameerika filantroopide tegevusega, kes tahtsid vabaks lastud neegerorjadele rajada Aafrikasse uus asundus. Ameerika Kolonisatsiooniühing rajas Monrovia kohale 7. jaanuaril 1822. a asunduse, mis sai vabastatud orjade kolooniaks. Tekkis aga konflikt põliselanike ja vabastatud orjade vahel, mis tõi kaasa ka kodusõja. 1847. a kuulutati ametlikult välja Libeeria vabariik, aga selles jäeti põliselanikud kodanikuõigustest ilma ja said põhimõtteliselt tööloomadeks. See konflikt kestis edasi 20. sajandini ning ka pärast Teist maailmasõda oli riigis võim pidevalt afroameeriklaste järeltulijatele. 4. Kolooniate valitsemine
LEO NE' . Abidi Accra ~ . .. CENTRA L AF RICAN .. Bujumbura 234,000 M ar rakesh 602,000 Monrovia " ~. ~. l IBERIA""! L~os", CAMEROON ~ .oo ua la ,
annaabi.ee 
