(alkohol, kofeiin, nikotiin), müokardi isheemia, äge müokardi infarkt, südamepuudulikkus, kardiomüopaatiad, Roemheldi sündroom, hüpertüreoos (Herold 1999, Jaanson 1996). 4 Ventrikulaarsete ekstrasüstolide jaotus Paremventrikulaarne ES: Hisi kimbu vasaku sääre totaalsed blokaadi pilt. Vasakventrikulaarne ES: Hisi kimbu parema sääre totaalse blokaadi pilt. Hisi kimbu tüve ES: · Monomorfsed (monotoopsed) ES-d: Vatsakeste-kompleksid on ühesuguse kujuga kõigis antud ekstrasüstolites. Osaliselt esinevad tervetel, osaliselt on orgaanilise geneesiga. · Polümorfsed (polütoopsed) ES-d: Erineva lokalisatsiooniga erutuskolde tõttu erineva kujuga vatsakeste-kompleksid (vt joonis 2). Alati orgaanilise geneesiga. Joonis 2. Polümorfsed ekstrasüstolid. Kui igale normaalimpulsile järgneb üks või kaks ES-i, räägitakse vastavalt bigemiiniast
mittepüsiv ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon, asüstoolia. Märkus. Kõigil vatsakestest tulenevatel rütmihäiretel on järgmised ühised EKG-tunnused: üldjuhul ei ole võimalik P-sakke eristada, QRS-kompleks on laia konfiguratsiooniga (üle 120 ms). a) Ventrikulaarsed ekstrasüstolid (VES) 777 Kirjeldus VES on vatsakeste enneaegsed erutumised spontaanse ventrikulaarse erutustekke tõttu. Monotoopsed VES-id = kõik ekstrasüstolid tekivad ühes ja samas erutuskoldes ning on sama kujuga. Polütoopsed VES-id = ekstrasüstolid tekivad erinevates erutuskolletes ja on ka erinevate kujudega. Siin on tegemist impulsside tekkimisega ektoopilises (väljaspool siinussõlme asuvas), vasakusse või paremasse vatsakesse jäävas erutuskoldes. Siinusrütmi need ei häiri. Kuna aga järgmine siinussõlme impulss jõuab vatsakestesse nende absoluutses refraktaarfaasis, siis ei suuda see