ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid. Egiptuse tähtsaimad jumalad olid Amon-Ra-peajumal, Horos-taevajumal, Osiris- surnute valitseja. Austati üle 700 jumala. Üritati läbi viia ka monotismi, kuid sellega ei mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline. Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast.
leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole. Kogu maailma soojendab ürgtuli