moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-, super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide
• afektiivne tähendus – teatud denotaadiga kaasnev tunderõhulisuse avaldamine • sotsiaalne tähendus – võib peegelduda nt. sõnavalikus v. häälduses, mis annab infot kõneleja sotsiaalse v. lokaalse tausta kohta Monoseemia ja polüseemia • semeemi moodustavad tähenduskomponendid e. semantilised tunnusjooned • sõnal on olemas põhitähendus e. süsteemitähendus = denotatiivne tähendus • põhitähendusele võivad liituda konnotatiivsed tähendused • monoseemilised e. ühetähenduslikud ja polüseemilised e. mitmetähenduslikud lekseemid • kõige polüseemsemad eesti verbid käima ja tõmbama (22 põhitähendust + alltähendused); polüseemne u. iga 10. sõna; liitsõnad enamasti monoseemsed • termineid püütakse säilitada monoseemilistena • enamik sõnu muutub keelekasutuse käigus polüseemseks • keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks Polüseemia
annaabi.ee 
