olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud: - Nt kakk (leiva- ja saiapätsike) ja kakk (lind). - Võivad olla eri keeltest, aga eesti keeles homonüümidena kokku saanud, nt juura (õigusteadus) ja juura (üks geoloogilisi ajastuid), kross (rahaühik) ja (murdmaasõit). Mitmetähenduslikkus Sõna või sõnaühend võib olla ühetähenduslik ehk monoseemiline või mitmetähenduslik ehk polüseemiline. - Nt sõnal nöör on üks kindel tähendus ja kõik. Väga paljudel sõnadel on aga mitu omavahel seoses olevat tähendust, mis harilikult on tekkinud sõna algse tähenduse muutumise tulemusena. Näiteks sõna jupp: 1. tükk, ots, nt jupp maad, 2. osad (auto jupid), 3. lühikesed esemed-olendid (vorstijupid, poisijupp), 4. katkend (viisijupp), 5. jagu (oma tööjupp teha).
Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus 'hammaste vastastikune asetus' on monoseemiline, ägedus seevastu polüseemiline (emotsionaalne seisund; `toredus' hinnanguline). Termineid püütakse säilitada monoseemilistena, et tagada termini läbipaistvus, ehkki see on paiguti raske. Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid