KRIITIKA: kui me vaatame ainult väljapaistvat tarbimise osa, hindame alla igapäevast, rutiinset tarbimist (Warde 1992). Suppide ja seepide valik ei ole paljude jaoks mingi enesekuvandit muutev asjaolu. Clifford (1988): Kunst-kultuur süsteemid on need, milles ringeldes (esteetiliselt) väärtuslikud objektid saavad oma mõtte. See süsteem on diksrimineeringute tulemus. Ringlemine: pakkumine, nõudlus, akumulatsioon, võistlus, monopoliseering. PÕHILINE: kunsti ja kultuuri sidumine. Kuigi kultuur võiks tähendada kõike inimese loodut, tähendab see pigem ,,autentset", ,,kunstilisi" objekte. Süsteem seab suhted ja näitab hierarhia. Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli
seotud. KRIITIKA: kui me vaatame ainult väljapaistvat tarbimise osa, hindame alla igapäevast, rutiinset tarbimist (Warde 1992). Suppide ja seepide valik ei ole paljude jaoks mingi enesekuvandit muutev asjaolu. Clifford (1988): Kunst-kultuur süsteemid on need, milles ringeldes (esteetiliselt) väärtuslikud objektid saavad oma mõtte. See süsteem on diksrimineeringute tulemus. Ringlemine: pakkumine, nõudlus, akumulatsioon, võistlus, monopoliseering. PÕHILINE: kunsti ja kultuuri sidumine. Kuigi kultuur võiks tähendada kõike inimese loodut, tähendab see pigem ,,autentset", ,,kunstilisi" objekte. Süsteem seab suhted ja näitab hierarhia. Autentsuse tegemise masin. Vt JOONIS Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) Æideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele