Lihasööjad taimed, nagu huulhein või võipätakas, on aga samaaegselt tootjad ja mingil määral tarbijad. 11. Ploidsused, ha,di,polü. Näide kus või millal. !!! ploidsus... kus esineb või millal.. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Haploidsus indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Enamikul loomadel võib haploidsuse sünonüümiks lugeda monoploidsust (n = x, genoome üks). Erandiks on polüploidsed liigid, kus haploidne kromosoomiarv võib mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu, sümbolina (n>x, genoome mitu). Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas. Tähistus n Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus, tähis on 2x. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele diplofaasile
kemikaale, mis häirivad normaalset rakupooldumist. 27 Euploidide rida on järgmine: n - monoploidid (ABC) 2n - diploidid (AABBCC) 3n - triploidid (AAABBBCCC) 4n - tetraploidid (AAAABBBBCCCC) 5n - pentaploidid (AAAAABBBBBCCCCC) 6n - heksaploidid (AAAAAABBBBBBCCCCCC) 8n - oktoploidid (AAAAAAAABBBBBBBBCCCCCCCC) 10n - dekaploidid (AAAAAAAAAABBBBBBBBBBCCCCCCCCCC). Esitatud reas tähistavad A, B ja C kolme erinevat kromosoomi. Monoploidsust (haploidsust) esineb loomadel harva ja seda loetakse anomaaliaks. Erandiks on siin isasmesilased - lesed, kellel haploidne kromosoomiarv on normaalne. Lesed arenevad emasmesilase viljastamata munadest partenogeneesi teel. Monoploidsus võib diploidsetel loomadel tekkida viljastusprotsessi häirete tagajärjel: munarakk võib hakata arenema viljastamata, ilma spermi osavõtuta (tõeline partenogenees). Sperm võib osaleda