maailmale elurõõmsa, tugeva, andeka ja teotahtelise inimese. Nagu eelpool öeldud, oli keskaja inimene suures enamuses kirjaoskamatu. Koole oli vähe ja need olid kloostrite ja kirikute juures ning valmistasid ette peamiselt vaimulikkonda. Õpetatust hinnati, aga see oli võõras. Lugeda oskasid küllalt paljud, aga see oskus oli algeline. Koolidest käisid läbi suhteliselt vähesed. Samal ajal kasvatas keskaegne ühiskond kõiki oma liikmeid, järgides "monopedagoogika" põhilisi ettekirjutusi. Tulemuseks oli inimene, kes olles ka täiesti kirjaoskamatu, tundis ühiselu reegleid, allus üldnõutavatele kõlbelistele normidele ja püüdis end vastavalt nendele võimalikult turvaliselt sisse seada, püüdis vastavalt käituda. Samal ajal püüdis ta ennast ka maha rahustada. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Ta võis olla mingi võimude poolt taunitava ususekti liige, ta võis olla kuulutatud ketseriks, kuid ta ei olnud ateist
Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1
Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1
annaabi.ee 
