struktuur mitselli ümber suurendab süsteemi entroopiat. Termodünaamika teise seaduse järgi (G=H-TS) saab öelda, et kuna mitsellide moodustumisel entroopia muutus kasvab, siis vabaenergia väheneb. Entalpia muutust võib mitte arvestada, sest see on mitsellide tekkel väga väike. Iga süsteem, kus vabaenergia väheneb, on spontaanne, sest see viib stabiilsema süsteemi tekkimiseni.[3] Olenevalt lahuse tüübist (polaarne ja mittepolaarne) saab mitselle jagada kolmeks: monomeerseteks, polümeerseteks ja pöördmitsellideks. Polaarsetes lahustes moodustuvad mitsellid, kus hüdrofiilsed "pead" jäävad lahusega kontakti ning hüdrofoobsed "sabad" on suunatud mitselli sisemusse. Selliseid mitselle nimetatakse monomeerseteks. Mittepolaarsetes lahustes moodustuvad pöördmitsellid. Sel juhul hüdrofoobsed "sabad" jäävad moodustumisel väljapoole ning hüdrofiilsed "sabad" sissepoole. Polümeersete mitsellide puhul koosneb nende ehitus plokk- või pook-kopolümeeridest.[8] 8!!!
käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid) – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või tahendatud. Mikroorganismide funktsiooni järgi jaguneb käärimisprotsess: 1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud lagusaadused (monomeerid) äädikhappeks, propaanhappeks, süsinikdioksiidiks, vesinikuks ja väikese molekulmassiga lenduvateks rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3
annaabi.ee 
