repliik - ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor remark - tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu polüloog - mitme tegelase vaheline kõnelus (dialoogi eriliik) douloog - kahe inimese vaheline kõnelus Dialoogi analüüsides tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel, repliikide sidusust. 52. Mis on monoloog? Milliseid monoloogikontseptsioone on võimalik eristada? Monoloog ehk üksikõne on üksi oleva inimese kõnelemine (soliloog) või ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud repliik (meenutus). Eristada saab kaht monoloogikontseptsiooni: · Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog.
Remarktekst = näidenditekst tegelaskõne. · Siia hulka kuuluvad ka pealkiri, zanrimääratlus, ees-ja järelsõnad jms. · Kitsamas tähenduses on remargid juhised lavastajale ja näitlejatele Remargid võivad olla: · romaniseerivad (autor on kui jutustaja eepikas, draama fiktiivne maailm võib teatrit otseselt eirata) · teatraliseerivad (autor võtab lavastaja positsiooni ja kirjeldab lavaesitust detailselt) 52. Mis on monoloog? Milliseid monoloogikontseptsioone on võimalik eristada? Monoloog ehk üksikõne on: · üksi oleva inimese kõnelemine (soliloog) · ühe tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik kõne, meenutus vms. Monoloogi kasutatakse peamiselt tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Monoloogikontseptsioonid: 1) Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või
annaabi.ee 
