Pole sellist asja nagu objektiivsus, kogu universum on subjektiivne ilma subjektita, subjektiivsus ise pajatab endast ja me oleme üks osa sellest. b) on olemas see, mida näeme ja olemus, mis on selle taga. See, mida näeme, võib olla petlik, see, mis on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus sügavuse poolest, vaid tehnikas. Näitas, et heideggeril on vead fenomenoloogias sest fenomenoloogia ei saa olla .... Levinas näitas, et on olemas Teine st teine inimene ja teise inimese humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist. Teine inimene on seotud kahe tähtsama funktsiooniga, ta on sugu ja surm( teine inimene
Muutub rahvuslikumaks. Ajalookangelased võivad oleviku-tulevikuga seostuda, aga roll muutub. Ajalugu on olnud enne ja varem ja see pole tühipaljas tulevikupikendus. Tulevad tegelased luulevormis, kes sobiks tema proosasse. Üks esimesi kangelasi Krahv Manteuffel. 60ndate lõpus, 69 on üleminek proosale alanud. Esimesi novelle avaldanud, kus Krossi edaspidised proosakvaliteedid hakkavad välja arenema. Piir läheb 70, siis ilmub 2 proosaraamatut, "Kolme katku vahel" ja "Neli monoloogia Püha Jüri asjus". Kross on 70ndatest peale töömees, regulaarselt kirjutav kirjanik. Proosa aeg jaguneb 2 perioodiks. Esimesed järgud luules, 50ndate-60ndate luule tene järk, kolmas 70-80ndate proosa. Sealt edasi hilisproosa. Perioodipiiri paigutus lahtine, kirjutab eritüüpe tekste. "Wikmani poisid" teevad sissejuhatuse uuemasse järku. Kõige klassikalisem Jaan Kross umbes 70-87. Silma paistab ajalooaineline proosa
annaabi.ee 
