.4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita; • peale plokirea paigaldamist valatakse plokiliimiga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sillused (erandjuhtudel kandvad metall- või betoonsillused), kusjuures sillus tuleb paigaldada õigetpidi (vt märgid sillusel!); • viimane rida enne müürivöö või vahelaepaneeli toetamist laotakse spetsiaalsest U –plokist, mis armeeritakse ja monolitiseeritakse; • gaasbetoonplokkidesse võib puurida avasid, kuid raiumine ei ole soovitav. samas ei ole see nii kahjustav kui kergkruusplokkidest seintel. Gaasbetoonplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt juhen-dile, kasutades spetsiaalseid vaheseinaplaate. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2 – 3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga. T S E M E N T B E T O O N P L O K I D
Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse ning nende peale rajatakse sõiduteekonstruktsioon.5 Sillad Emajõel Võidu sild Pärast II maailmasõda taastati linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks.6 1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis asus Vanemuise tänava pikendusel ja mida mööda sai ka autoga sõita ning mille vahetas 1957.
Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge poltidega. 4.6 Õõnespaneelid Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega. Tehases tuleb paneeliõõntesse teha avad võimaliku sadevee väljajuhtimiseks. Avad peavad olema ainult alapinnas, igas õõnes ja mitte kaugemal kui 500 mm paneeli otsast.
annaabi.ee 
